“MAAILMALE KÕNTSAKS” SAAMINE
Me oleme nagu maailma kõntsaks saanud… 1.Korintose 4:13
Need sõnad ei ole liialdus. Ainus põhjus, miks see võibolla ei ole tõsi meie kohta, kes me nimetame end evangeeliumi teenriteks, ei ole mitte selles, nagu oleks Paulus unustanud nende sõnade täpse tähenduse või neist vääriti aru saanud, vaid et meie oleme liiga ettevaatlikud ja mures omaenda soovide pärast, et võiksime lubada endid muutuda “maailma kõntsaks”.
“… oma ihus ma täidan puuduvat osa Kristuse kannatustest…” (Kolossa 1:24) — see ei ole iseloomu parandava pühitsuse tulemus, vaid eraldava pühitsuse tõend — et oleme “valitud kuulutama Jumala evangeeliumi…” (Rooma 1:1).
“Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile…” (1. Peetruse 4:12). Kui me võõrastame asju, millega kokku puutume, siis on see meie arguse tõttu. Me pöörame nii palju tähelepanu meie enda huvidele ja soovidele, et püsime porist eemal ning ütleme: “Ma ei alistu; ma ei paindu ega kummarda.” Ja sa ei peagi seda tegema — sa võid saada päästetud “üle noatera”, kui tahad. Sa võid keelduda laskmast Jumalal arvestada sinuga kui inimesega, kes on “eraldatud evangeeliumi jaoks”. Või ütled: “Ma ei hooli sellest, kui mind koheldakse “maailma kõntsana”, peaasi et evangeeliumi kuulutatakse.” Tõeline Jeesuse Kristuse teener on inimene, kes on valmis kogema märtrisurma Jumala evangeeliumi reaalsuse nimel. Kui kõlbeline inimene puutub kokku põlguse, ebamoraalsuse, truudusetuse või ebaaususega, siis tekitab see üleastumine temas niisugust vastikust, et ta pöörab selja ja sulgeb meeleheites oma südame üleastujale. Ent Jumala lunastava reaalsuse ime on see, et ka kõige hullem ja nurjatum kurjategija ei suuda iial tühjaks ammutada Jumala armastuse sügavusi. Paulus ei öelnud, et Jumal eraldas teda näitamaks, millise toreda mehe Ta temast võib teha, vaid et “ilmutada minus oma Poega…” (Galaatia 1:16).
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 2Moosese 31-33 ja UT: Matteuse 22:23-46