VAMULIK MASENDUS
Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Luuka 24:21
Kõik faktid, mida jüngrid nimetasid, olid õiged, kuid neist tehtud järeldused olid valed. Kui ma olen masendatud või koormatud, siis olen selles süüdi mina ise, mitte Jumal ega keegi teine. Rusutud meeleolu tuleb kahest allikast — olen kas rahuldanud mõnd himu või ma ei ole himule rahuldust leidnud. Mõlemal juhul on tulemuseks masendus. Himu tähendab: “Ma pean saama seda kohe!” Vaimulik himu sunnib mind nõudma vastust Jumalalt, selle asemel et otsida Jumalat Ennast, kes annab vastuse. Mida olen ma lootnud, et Jumal teeb? Kas täna on juba “kolmas päev” ja Ta pole oodatut ikka veel teinud? Kas mul on seetõttu õigust masendusse langeda ning Jumalat süüdistada? Iga kord kui nõuame, et Jumal annaks meile palvevastuse, oleme õigelt teelt kõrvale kaldunud. Palve eesmärk on, et haaraksime kinni Jumalast, mitte vastusest. On võimatu olla füüsiliselt terve ja masendunud, sest masendus on haiguse tundemärk. Sama kehtib ka vaimulikult. Vaimulik masendus on väär ja me oleme alati selles ise süüdi.
Me ootame taevaseid nägemusi ja maad vapustavaid sündmusi, et näha neis Jumala väge. Juba meie masenduse fakt on tõenduseks, et me seda teeme. Ometi ei taipa me üldse, et kogu aeg tegutseb Jumal meie igapäevastes sündmustes ja inimestes meie ümber. Niipea kui me kuuletume ja täidame ülesannet, mille Ta on meile kõige lähemale asetanud, hakkame Teda nägema. Ühe kõige hämmastavama ilmutuse Jumalast saame siis, kui õpime, et just elu igapäevaseikades mõistame Jeesuse Kristuse suurejoonelist jumalikku täiust.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 3Moosese 1-3 ja UT: Matteuse 24:23-51