ENESE LOOVUTAMINE
Eks te tea, et kelle kuulekusse te end orjaks loovutate, … selle orjad te olete… Rooma 6:16
Esimene asi, mida pean olema valmis tunnistama, kui hakkan end uurima nägemaks, mis mind juhib ja valitseb, on see, et ma vastutan alati enese loovutamise eest. Kui ma olen iseenda ori, siis olen ise süüdi, sest kunagi minevikus olen loovutanud end iseendale. Kui ma aga Jumalale kuuletun, teen seda seetõttu, et mingil hetkel oma elus loovutasin ma end Temale.
Kui laps annab järele isekusele, leiab ta, et see on kõige orjastavam maine türannia. Inimhinges endas puudub jõud, mis suudaks murda loovutamisega loodud loomuse iket. Näiteks loovuta end vaid sekundiks himudele, ja kuigi sa end selle järeleandmise pärast võibolla vihkad, oled sa muutunud selle orjaks. (Pea meeles, mis on himu — “Ma pean seda kohe saama!” — olgu siis tegu liha- või meelehimuga.) Inimliku väe läbi ei saa tulla mingit vabanemist ega pääsemist sellest, üksnes lunastuse vägi võib siin aidata. Sa pead alistuma täielikus alanduses Temale, kes võib murda sinu elu valitseva jõu, nimelt Issandale Jeesusele Kristusele. “…Ta on võidnud mind… kuulutama vabastust vangidele…” (Luuka 4:18 ja Jesaja 61:1).
Kui sa midagi loovutada tahad, taipad peagi, millist tohutut võimu see asi sinu üle omab. Kuigi sa ütled: “Ma võin vabaneda sellest harjumusest kohe, kui ma tahan,” mõistad varsti, et sa ei suuda seda. Sa leiad, et harjumus valitseb su üle täielikult, sest sa loovutasid end talle vabatahtlikult. On kerge laulda: “Ta purustab kõik ahelad” ja elada samal ajal ilmset orjaelu. Kuid andumine Jeesusele murrab igasuguse orjuse inimese elus.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 5Moosese 23-25 ja UT: Markuse 14:51-72