ARMASTUSE SPONTAANSUS
Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust… 1.Korintose 13:4-8
Armastus ei ole ettekavatsetud — ta on spontaanne, ta puhkeb ebaharilikel viisidel. Pauluse armastuse kategoorias puudub igasugune täpne kindlus. Me ei saa öelda: “Nüüd ei mõtle ma enam kurje mõtteid ja usun kõike.” Armastust iseloomustab spontaansus. Me ei sea Jeesuse ütlusi mõõdupuuna enda ette, aga kui Tema Vaim saab meid juhtida, siis elame Tema mõõdupuu järgi, ilma et me ise seda taipaksime. Ja kui tagasi vaatame, oleme hämmastunud ühe konkreetse emotsiooni ükskõiksusest, mis on tunnuseks, et tegemist oli ehtsa armastuse spontaansusega. Kõige selle loomust, mis puudutab Jumala elu meie sees, tuntakse ära vaid minevikust.
Armastuse allikad on Jumalas, mitte meis endis. Absurdne on otsida Jumala armastust loomupäraselt meie südames; see on seal vaid siis, kui “Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi” (Rooma 5:5).
Kui püüame tõestada Jumalale, kui väga me Teda armastame, on see kindel tundemärk, et me ei armasta Teda. Tunnistuseks meie armastusest Tema vastu on meie armastuse täielik spontaansus ja see tuleb loomulikult. Tagasi vaadates, ei saa me öelda, miks me tegime teatud asju, tegime neid vastavalt Tema armastuse spontaansele loomusele meis. Jumala elu ilmutab end sellisel spontaansel viisil sellepärast, et Jumala armastuse allikad on Pühas Vaimus.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 2.Saamueli 23,24 ja UT: Luuka 22:31-53