VAREMEIST TÕUSEN MA
Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Rooma 8:35
Jumal ei hoia oma last hädadest puutumatuna; Tema ütleb: “Mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses…” (Psalm 91:15). Ei ole tähtis, kui tõelised või tugevad õnnetused haaravad inimese elu; mitte ükski neist ei saa lahutada teda tema suhtest Jumalaga. “Aga selles kõiges me saame ülima võidu Tema läbi, kes meid on armastanud” (Rooma 8:37). Paulus ei rääkinud kujuteldatavaist asjust, vaid asjust, mis on väljapääsmatult tõelised. Ning ta ütles, et oleme nende keskel ülivõidukad — mitte meie enda leidlikkuse või vapruse või millegi muu tõttu, vaid tõsiasja tõttu, et mitte ükski neist asjust ei mõjutaks meie suhet Jumalaga Jeesuses Kristuses. Õigesti või valesti, me oleme seal, täpselt sellises seisundis, kus me oleme. Mul on kahju kristlasest, kelle elu olukordades ei ole midagi, mida ta tahaks sealt kõrvaldada.
“Kas viletsus…?” Viletsus ei ole kunagi üllas asi; aga viletsus olgu, mis ta on — kurnatus, alandus, väsimus —, ei ole see suuteline “lahutama meid Jumala armastusest”. Ära kunagi lase muredel või viletsustel lahutada end tõsiasjast, et Jumal armastab sind.
“Kas ahastus…?” Kas Jumala armastus võib püsida kindlalt ka siis, kui kõik ütleb, et Tema armastus on vale, ning et sellist asja nagu õiglus pole olemas?
“Kas nälg…?” Kas ei või me mitte ainult uskuda Jumala armastusse, vaid olla ka “rohkem kui võitjad”, isegi siis kui meid näljutatakse?
Jeesus Kristus on kas petis ja Paulust on petetud või juhtub midagi väga erakordset inimesele, kes hoiab kinni Jumala armastusest, kui kõik võimalused on Jumala loomuse vastu. Loogika vaikib kõigi nende asjade ees. On vaid üks asi, mis võib seda seletada — Jumala armastus Kristuses Jeesuses. “Varemeist tõusen ma” iga kord.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 2.Kuningate 23-25 ja UT: Johannese 7:1-31