MEELEHEITE RÕÕM
Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ilmutuse 1:17
Võibolla tunned sa Jeesust Kristust lähedaselt nagu apostel Johanneski, kui Ta äkki ilmub täiesti tundmatute omadustega, ja ainus, mida sa teha saad, on langeda “Tema jalge ette nagu surnu”. On aegu, mil Jumal ei saa ilmutada End ühelgi teisel viisil, kui oma kuninglikkuses, ning selle nägemuse aukardetavus toob sind meeleheite rõõmusse; kui sind üldse üles tõstetakse, peab seda tegema Jumala käsi.
“…Tema pani oma parema käe mu peale…” (Ilmutuse 1:17). Keset seda aukardetavust tunned sa puudutust, ning sa tead, et see on Jeesuse Kristuse parem käsi. See parem käsi pole pidurdav, parandav ega karistav, vaid Igavese Isa parem käsi. Millal iganes on Tema käsi pandud sinu peale, on see sõnulseletamatu rahu ja trööst, see tunne, et sind kannavad “igavesed käsivarred” (5. Moosese 33:27), millest hoovab tuge, lohutust ja kindlust. Kui kord Tema puudutus tuleb, ei saa mitte miski sind tagasi hirmu sisse paisata. Keset kogu oma ülestõusnud au tuleb Issand Jeesus rääkima tähtsusetu jüngriga, et öelda: “Ära karda!” (Ilmutuse 1:17). Tema hellus on äraütlematult köitev. Kas ma tunnen Teda niiviisi?
Jälgi mõningaid asju, mis põhjustavad meeleheidet. On meeleheidet, milles pole ei rõõmu, ei koitu ega lootust millelegi helgemale. Kuid meeleheite rõõm tuleb siis, kui “ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head” (Rooma 7:18). Ma tunnen rõõmu teadmisest, et minus on miski, mis peab langema silmili Jumala ette, kui Tema Ennast ilmutab, ja kui mind veel kunagi püsti tõstetakse, peab see olema Jumala käe läbi. Jumal ei saa minu heaks midagi teha, enne kui ma jõuan võimalikkuse piirini.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 1.Aja 11-13 ja UT: Johannese 9:1-23