OMA OSA VASTUVÕTMINE KATSUMUSTE TULES
Mis ma pean ütlema? Isa, päästa mind sellest tunnist! Kuid selleks ma olengi tulnud sellesse tundi. Isa, austa oma nime! Johannese 12:27-28
Jumala pühana ei peaks ma paluma eelkõige valude ja raskuste ärahoidmist, vaid sellist Jumala kaitset, et ma võiksin jääda selleks, kelleks Tema mind on loonud, hoolimata kõigist katsumustest. Meie Issand võttis vastu oma osa hingevalu- ja kannatustetules. Teda ei päästetud mitte selle tunni eest, vaid selle käest — selle meelevallast.
Me ütleme, et hingevalu ei tohiks olla, kuid see on olemas, ning me peame täitma oma osa keset hingevalusid ja katsumusi. Kui püüame neid vältida ja keeldume nendega tegelemast, siis oleme rumalad. Südamevalu on üks elu suurimaid tõsiasju, ning sellest pole kasu, kui ütleme, et see ei tohiks nii olla. Patt, südamevalu ja kannatus on olemas, ning meie asi pole öelda, et Jumal tegi neid lubades vea.
Südamevalu võtab ära suure osa inimese pinnapealsusest, kuid ta ei muuda alati inimest paremaks. Kannatus kas annab mulle kinnitust või hävitab mu. Kordaminekute kaudu ei saa sa iseennast kinnitada, sest uhkus paneb su pead kaotama. Ning sa ei saa ennast üles ehitada argielu ühetoonilisuse kaudu, sest sa annad maad nurisemisele. Ainus tee eneseteostumiseks on kannatuste tules. Miks see nii peab olema, see on teine asi. Tõsiasi on, et seda tõendab nii Pühakiri kui ka inimeste kogemus. Alati võib ära tunda inimese, kes on käinud läbi kannatustetulest ning vastu võtnud Jumalast antud osa. Sa tead, et sa võid minna tema juurde oma raskel hetkel ja avastada, et tal on sinu jaoks piisavalt aega. Aga kui inimene ei ole kannatuste tulest läbi käinud, kipub ta olema põlglik, tal puudub aeg sinu jaoks. Kui sa kannatuste tules võtad vastu oma osa, teeb Jumal sinust hingekosutuse teistele inimestele.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Iiobi 4-6 ja UT: Apostlite 7:20-43