RIST PALVES
Sel päeval te palute minu nimes. Johannese 16:26
Liiga tihti mõtleme Kristuse ristist kui millestki, millest me peame läbi minema, ometi läheme me läbi selleks, et pääseda selle sisse. Rist kujutab meie jaoks vaid üht asja — täielikku, absoluutset samastumist Issanda Jeesuse Kristusega — ning see samastumine ei ole kuskil ehtsam kui palves.
“…teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te Teda palute!” (Matteuse 6:8). Milleks siis paluda? Palve mõte ei ole Jumalalt vastuste saamine, vaid täiusliku ja täieliku ühtsuse omamine Temaga. Kui me palvetame ainult sellepärast, et tahame saada vastuseid, siis ärritume ja vihastame Jumala peale. Vastuse saame alati, kui palvetame, aga iga kord ei tule see oodatud viisil, ning meie vaimulik ärritumine näitab keeldumist tõeliselt samastuda palves Issandaga. Me pole siin mitte tõestamaks, et Jumal vastab palvetele, vaid olemaks Jumala armu elavad trofeed.
“Ja Ma ei ütle teile, et Ma palun Isa teie eest, sest Isa Ise armastab teid…” (Johannese 16:26-27). Kas sa oled saavutanud sellise läheduse astme Jumalaga, et sinu palveelu ainus kirjeldus kõlab: see on saanud üheks Jeesuse Kristuse palveeluga? Kas meie Issandalt antud elu on saanud sinu jõuliseks eluks? Kui jah, siis “sel päeval” oled sa nii lähedaselt samastunud Jeesusega, et eristamine ei ole enam võimalik.
Kui palve näib jäävat vastuseta, siis hoidu veeretamast süüd kellegi teise kaela. See on alati saatana lõks. Kui sa ei näi saavat vastust, on sel alati põhjus — Jumal kasutab neid aegu selleks, et anda sulle sügavaid isiklikke juhtnööre. Ning need pole määratud kellelegi peale sinu.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Psalm 78 ja UT: Rooma 7