PALVE ISA AUKS
Sellepärast peab ka seda Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks. Luuka 1:35
Kui Jumala Poeg on sündinud minu inimlihasse, siis kas ma annan Tema pühale süütusele, lihtsusele ja ühtsusele Isaga võimaluse avalduda minus? Mis kehtis neitsi Maarja puhul Jumala Poja sünniloos maa peale, kehtib iga püha inimese puhul. Jumala Poeg sünnib minusse Jumala otsese tegevuse läbi; seejärel pean ma Jumala lapsena rakendama lapseõigust — õigust olla alati palgest palgesse oma Isaga palve kaudu. Kas ma leian, et ütlen alatasa hämmastunult oma elu mõistuslikule poolele: Miks sa tahtsid, et ma pööraksin sinna või läheksin tänna? Kas sa ei teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma? (Luuka 2:49). Millised meie olukorrad ka ei oleks, peab see püha, süütu ja igavene Laps olema ühenduses oma Isaga.
Kas ma olen piisavalt lihtne, et samastada end sel viisil oma Issandaga? Kas Ta teostab minu elus oma imelist plaani? Kas Jumala tahe täitub minus, nõnda et Tema Poeg saab minus kuju (vaata Galaatia 4:19 Mu lapsukesed, kelle pärast ma nüüd taas olen lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!) või olen ma Ta hoolikalt kõrvale tõuganud? Oh seda tänapäeva maailma lärmakat kära! Miks näib, et kõik nii valjusti karjuvad? Inimesed nõuavad tänapäeval täiest kõrist, et Jumala Poeg surma saadetaks. Praegu pole siin ruumi Jumala Pojale — pole ruumi vaiksele, pühale osadusele ja ühtsusele Isaga.
Kas Jumala Poeg palvetab minus, tuues au Isale, või dikteerin mina Talle oma nõudmisi? Kas Ta teenib minu sees, nagu Ta seda tegi oma mehepõlves maa peal elades? Kas Jumala Poeg talub minus oma kannatusi, et Tema eesmärgid võiksid täituda? Mida rohkem inimene teab Jumala kõige küpsemate pühade siseelust, seda enam näeb ta, milline on tegelikult Jumala eesmärk: “oma ihus täita puuduvat osa Kristuse kannatustest…” (Kolossa 1:24). Ja kui me mõtleme sellele, mida on vaja “täitmiseks”, siis jätkub meil alati midagi teha.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Psalm 82-84 ja UT: Rooma 8:19-39