OHVER JA SÕPRUS
Teid olen ma nimetanud sõpradeks. Johannese 15:15
Me ei õpi kunagi tundma eneseohverduse rõõmu, kui me ei ole ennast loovutanud igas oma elu üksikasjas. Ometi on enese loovutamine üks raskemaid asju meie jaoks. Me muudame selle tingimuslikuks, öeldes: “Ma loovutan ennast, kui…” Või läheneme sellele, öeldes: “Arvan, et peaksin pühendama oma elu Jumalale.” Kummalgi viisil ei avasta me eneseohverdamise rõõmu.
Aga niipea kui me loovutame end täielikult, andes end üle Jeesusele, laseb Püha Vaim meil maitsta Tema rõõmu. Eneseohverduse lõppsihiks on anda oma elu meie Sõbra eest (vaata Johannese 15:13-14 Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest. Teie olete Mu sõbrad, kui te teete, mida Mina teid käsin). Kui Püha Vaim meie ellu tuleb, on me suurim soov anda oma elu Jeesuse eest. Ometi ei tule eneseohverduse mõte meile pähegi, sest ohverdus on Püha Vaimu ülim armastuseväljendus.
Meie Issand on näide ennastohverdavast elust, Ta kehastas täiuslikult Psalmi 40:9 sõnu: “Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega…” Tema isiklik ohver oli tohutult suur, kuid Ta andis selle ülevoolava rõõmuga. Kas ma olen andnud end täielikus alistumises Jeesusele Kristusele? Kui Tema ei ole see, kellelt ma otsin suunda ja juhatust, siis pole minu ohvrist tulu. Aga kui ma annan oma ohvri, koondades oma pilgu Temale, saab Tema kujundav mõju minu elus pikkamisi, kuid kindlalt ilmsiks (vaata Heebrea 12:1-2 Seepärast meiegi, et nii suur pilv tunnistajaid on meie ümber, pangem maha kõik koormav, ja meid nii hõlpsasti takerdav patt, ning jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksu, vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele, kes risti kannatas Temale etteseatud rõõmu eest, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele). Hoidu laskmast loomupärastel soovidel takistada oma käimist armastuses Jumala ees. Üks kõige julmemaid viise loomuliku armastuse tapmiseks on hülgamise kaudu, mis tuleneb sellest, et see armastus oli rajatud loomulikele soovidele. Kuid püha inimese ainus tõeline soov on Issand Jeesus. Armastus Jumala vastu ei ole midagi sentimentaalset või emotsionaalset — püha inimese jaoks on armastamine, nii nagu seda teeb Jumal, kõige praktilisem mõeldav asi.
“Teid Ma olen nimetanud sõpradeks…” Meie sõprus Jeesusega põhineb uuel elul, mille Ta meis on loonud. Sel puudub sarnasus meie vana eluga või tõmme selle suunas; nüüd asendab seda Jumala elu. See on elu, mis on täiesti alandlik, puhas ja pühendunud Jumalale.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Psalmid 124-127 ja UT: 1. Korintose 7:1-24