PALVE EESMÄRK…
…üks ta jüngreid ütles talle: “Issand, õpeta meidki palvetama…” Luuka 11:1
Palve ei ole loomuliku inimese elu normaalne osa. Me küll kuuleme, et inimese elu kannatab selle all, kui ta ei palveta, kuid ma kahtlen selles väites. See, mis kannatada saab, on Jumala Poja elu temas, mida toidab mitte söök, vaid palve. Kui inimene sünnib ülalt uuesti, sünnib Jumala Poja elu temasse, ning ta võib selle elu kas surnuks näljutada või seda toita ja alal hoida. Palve on vahend Jumala elu toitmiseks meie sees. Meie kõige tavalisemaid arusaamu palve kohta Piiblis ei leidu. Me suhtume palvesse kui lihtsalt enesele asjade saamise vahendisse, kuid palve piibellik eesmärk on, et me võiksime õppida tundma Jumalat Ennast.
“Paluge, ja te saate…” (Johannese 16:24). Me kaebleme Jumala ees ning vahel oleme Tema ees vabandavad või ükskõiksed, kuid tegelikult palume Temalt äärmiselt vähe. Ometi on lapsele omane suurejooneline palumisjulgus! Meie Issand ütles: “…kui te ei… saa nagu lapsukesed…” (Matteuse 18:3). Palu, ja Jumal teeb seda! Anna Jeesusele võimalust ja ruumi tegutsemiseks! Probleem on selles, et keegi ei tee seda enne, kui ta oma nõu on otsakorral. Kui inimese oma nõu on lõppenud, ei ole palumine enam argus; õieti on see ainus viis, kuidas ta saab ühendusse Jumala Enda tõe ja reaalsusega. Ole ise Jumala ees ning kanna Tema ette oma probleemid — just need asjad, mille tõttu su oma nõu on otsa saanud. Ent niikaua kui sa arvad, et suudad ise kõiki oma vajadusi rahuldada, ei tarvitse sa Jumalalt midagi paluda.
Ütlus, et “palve muudab asju”, ei ole tõele nii lähedal kui: “Palve muudab mind ja siis mina muudan asju.” Jumal on teatud asjad nii seadnud, et palve muudab lunastuse alusel inimese suhtumisviisi. Palve ei muuda asju väliselt, vaid teeb imesid inimese sisemises loomuses.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Psalmid 136-138 ja UT: 1. Korintose 9