PÄRAST ENESE LOOVUTAMIST — MIS SAAB SIIS?
Ma olen… lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha. Johannese 17:4
Tõeline enese loovutamine ei ole lihtsalt oma välise elu loovutamine, vaid oma tahte loovutamine — ning seejärel on üleandmine täielik. Suurim kriis, mida me eales kohtame, on oma tahte loovutamine. Ometi ei sunni Jumal kunagi inimest tema tahtest loobuma ega keelita meid seda tegema. Ta ootab kannatlikult, kuni inimene annab end vabatahtlikult Temale. Ja kui see lahing on peetud, ei tule seda enam kunagi korrata.
Enese loovutamine vabanemiseks. “Tulge Minu juurde… ja Mina annan teile hingamise!” (Matteuse 11:28). Alles siis, kui oleme hakanud kogema, mida päästmine õieti tähendab, loovutame oma tahte Jeesusele hingamise saamiseks. Kõik see, mis tekitab meis ebakindluse tunnet, on tegelikult üleskutse meie tahtele — “Tule Minu juurde!” Ning see on vabatahtlik tulemine.
Enese loovutamine pühendumiseks. “Kui keegi tahab käia Minu järel, siis ta salaku oma mina…” (Matteuse 16:24). Siin tähendab loovutamine oma mina üleandmist Jeesusele, kusjuures Tema rahu on minu olemuse keskmes. Tema ütleb: “Kui sa tahad olla Minu jünger, pead loovutama Mulle oma õiguse iseendale!” Ja kui see on tehtud, ei ilmne su ülejäänud elus midagi peale selle üleandmise tõenduste, ning sa ei pea enam iial muretsema, mida toob kaasa tulevik. Millised ka ei oleks su olukorrad, Jeesus on neis täiesti piisav lahendus (vaata 2. Korintose 12:9 kuid Tema ütles mulle: „Sulle saab küllalt Minu armust, sest Minu vägi saab nõtruses täie võimuse!” Nii ma siis tahan meelsamini kiidelda oma nõtrustest, et Kristuse vägi oleks telgina minu üle; Filippi 4:19 Aga küll minu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses).
Enese loovutamine surmaks. “…keegi teine vöötab sind…” (Johannese 21:18; vaata ka 19. salmi Aga seda Ta ütles mõista andes, missuguse surmaga Peetrus pidi Jumalat austama. Ja kui Ta seda oli rääkinud, ütles Ta temale: „Järgi Mind!”). Kas sa oled juba selgeks saanud, mida tähendab olla vöötatud surmaks? Ole ettevaatlik loovutamise suhtes, mille teed Jumalale mõnel oma elu üleval hetkel, sest seda on kerge tagasi võtta. Tõeline enese loovutamine tähendab kokkukasvamist “Tema [Jeesuse] surma sarnasusega” (Rooma 6:5), kuni su süda ei kaldu millegi sellise poole, mille poole Jeesusegi süda ei kaldunud.
Ja kui oled end loovutanud — mis saab pärast seda? Kogu sinu elu peaks iseloomustama innukus säilitada katkematut osadust ja ühtsust Jumalaga.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Õpetussõnad 23,24 ja UT: 2. Korintose 5