VÕTA END KOKKU
…loovutage… oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale… Rooma 6:13
Ma ei saa ennast ise päästa ja pühitseda; ma ei saa pattu lepitada; ma ei saa maailma lunastada; ma ei saa teha õigeks seda, mis on vale, puhtaks seda, mis on rüve, pühaks seda, mis on ebapüha. See kõik on Jumala sõltumatu töö. Kas mul on usku sellesse, mida Jeesus on teinud? Tema on valmistanud täiusliku lepituse; kas ma olen harjunud seda pidevalt ellu viima? Suurim vajadus ei ole mitte teha, vaid uskuda. Kristuse lunastus ei ole kogemus, see on Jumala suur tegu, mille Ta on sooritanud Kristuse läbi, ja ma pean rajama oma usu sellele. Kui ma ehitan oma usu omaenese kogemustele, siis sünnitan ma äärmiselt ebapiibellikku, eraldatud elu, milles mu pilk on koondunud omaenese plekitule puhtusele. Hoidu vagadusest, mis ei põhine Issanda lepitusel. Sellest pole kasu muuks kui erakluseks; see on kasutu Jumalale ja nuhtluseks inimesele. Mõõda iga kogemust Issanda Enesega. Me ei või teha midagi Jumalale meelepärast, kui me ei toetu teadlikult lepituse alusele.
Jeesuse lepitus peab avalduma minu elu praktilistes, silmatorkamatutes asjades. Iga kord kui ma sõna kuulan, on Jumala täius minu poolel, nõnda et Jumala arm ja minu loomulik kuulekus langevad ühte. Kuulekus tähendab, et ma olen pannud kõik panused lepitusele, ning minu kuulekusele vastab viivitamatult Jumala üleloomuliku armu heameel.
Hoidu vagadusest, mis eitab loomupärast elu — see on pettus. Too end pidevalt lepituse kohtujärje ette: “Kus on lepitusest johtuv taipamine selles ja teises asjas?”
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Jesaja 41,42 ja UT: Kolossa 1