MISJONÄRI PÜHENDUMISE VÕTI
Sest nad on välja läinud tema nime pärast… 3.Johannese 7
Issand õpetas meile, kuidas peab avalduma armastus Tema vastu — “Kas sa armastad Mind? Siis toida Mu lambaid” (vaata Johannese 21:17 Kolmandat korda ütles Ta talle: „Siimon, Joonase poeg, kas Ma olen sulle armas?” Peetrus sai kurvaks, et Ta temale kolmandat korda ütles: „Kas Ma olen sulle armas?” Ja ta ütles Temale: „Issand, Sina tead kõik, Sina tunned, et Sa oled mulle armas.” Jeesus ütles temale: „Sööda Mu lambaid!) — see tähendab “Samastu Minu huvidega teiste inimeste vastu”, mitte “Samastu oma huvidega teiste inimeste vastu”. Esimeses kirjas Korintose 13:4-8 näidatakse selle armastuse iseloomu, see on ennast väljendav Jumala armastus. Minu armastus Jeesuse vastu avaldub väga praktilisel moel, kõik muu on vaid sentimentaalne sõnamulin.
Ustavus Jeesusele Kristusele on lunastuse üleloomulik töö, mida minus sooritab Püha Vaim, kes on valanud minu südamesse Jumala armastuse, ning see armastus toimib tõhusalt minu kaudu, ükskõik kellega ma kokku puutun. Ma jään ustavaks Tema nimele, kuigi kogu mu elu mõistuspärane külg püüab seda tühjaks teha, ning kuulutab, et Jumala vägi on nagu hommikune udu.
Misjonäri pühendumuse võtmeks on see, et ta ei ole seotud millegi ega kellegi muuga peale meie Issanda, mitte et ta on ümbritsevast väliselt eraldunud. Meie Issand oli harilikes asjades hämmastavalt kodus; üksnes sisemiselt oli Ta neist eemaldunud, et pühenduda Jumalale. Väline eemaldumine annab tihti märku varjatud kiindumusest asjadesse, millest me väliselt hoidume.
Misjonäri kohus on hoida oma hing keskendunult avatud Issanda Jeesuse Kristuse loomusele. Mehed ja naised, keda Issand oma ülesannetel välja läkitab, on täiesti harilik inimmaterjal, millele lisandub valdav pühendumus Kristusele Püha Vaimu läbi.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Jesaja 65,66 ja UT: 2. Tessaloonika 1