JEESUSE PÄRISORI
Ma olen ühes Kristusega risti löödud. Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees. Galaatia 2:19-20
Need sõnad tähendavad minu sõltumatuse purunemist mu enda käe läbi ning alistumist Issanda Jeesuse ülemvalitsusele. Mitte keegi ei saa teha seda minu eest, ma pean tegema seda ise. Jumal võib tuua mind sellesse punkti kolmsada kuuskümmend viis korda aastas, kuid Ta ei saa sundida mind sellest läbi minema. See tähendab, et katki lüüakse minu väline Jumalast sõltumatuse kest ning mu isiksus vabaneb ühtsusse Temaga mitte selleks et võiksin järgida oma mõtteid, vaid et olla lõpuni ustav Jeesusele. Kui ma kord sinnamaale jõuan, ei ole enam võimalik väidelda. Väga vähesed meist teavad midagi ustavusest Jeesusele, sellest, mida Ta mõtles, öeldes: “…Minu pärast…” (Matteuse 5:11). Just see annab pühale inimesele terase tugevuse.
Kas see sõltumatuse murdumine on juba toimunud? Kõik muu on vaid vaga enesepettus. Oluline otsus on see — “Kas ma tahan alla anda, kas ma tahan alistuda Jeesusele Kristusele ega sea mingeid tingimusi, kuidas see murdumine peab sündima? Ma pean murdma end lahti oma eneseteostusest, ning kohe jõuan ka sellesse punkti, üleloomulik samastumine Kristusega saab viivitamatult teoks ning Vaimu tunnistus kõlab täiesti selgesti — “Ma olen risti löödud koos Kristusega!””
Ristiusu pühendumus seisneb selles, et ma kirjutan teadlikult alla omaenese õigustest loobumise aktile ning saan Jeesuse Kristuse pärisorjaks. Kuni ma seda ei tee, ei või ma olla püha inimene.
Selle piiblikooli sündimiseks oleks piisanud aastas ühest õpilasest, kes võtab kuulda Jumala kutset. Organisatsioonina ei ole see kool midagi väärt, ta ei ole akadeemiline õppeasutus; tema ainus siht on, et Jumal võiks jõuda inimeste ellu. Kas Tema murrab läbi meie juurde või läheb meile rohkem korda see, millisena me ise ennast näha tahaksime?
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Jeremija 36,37 ja UT: Fileemoni 1