ISIKSUS
…et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks… Johannese 17:22
Isiksus on see omapärane, väljaarvutamatu asi, mida me silmas peame, rääkides enesest kui kõigist teistest erinevast olendist. Meie isiksus on alati liiga suur, et võiksime teda täielikult mõista. Saar keset merd võib olla vaid suure mäe tipp. Isiksus on nagu see saar; me ei tea midagi sügavuses peituvast ega oska ennast õigesti hinnata. Alguses me küll arvame, et suudame seda, kuid peagi taipame, et on vaid Üks, kes meid mõistab, ning see on meie Looja.
Isiksus on vaimuliku inimese tunnus, nagu individuaalsus on loomuliku inimese tunnus. Issandat ei saa me iial kirjeldada individuaalsuse ja sõltumatuse kaudu, vaid üksnes isiksuse kaudu — “Mina ja Isa oleme üks” (Johannese 10:30). Isiksus suudab ühineda, ning oma tõelise mina võid leida vaid siis, kui sulad kokku teise isikuga. Kui inimest tabab armastus või Jumala Vaim, siis ta muutub, ta ei nõua enam taga oma erilist individuaalsust. Meie Issand ei arvestanud kunagi eelkõige inimese individuaalsust ega tema uhket üksindust, vaid kogu isiksust — “et nad oleksid üks, nii nagu Meie oleme üks”. Kui sa loovutad Jumalale oma õiguse iseenda peale, vastab su isiksuse tõeline loomus kohemaid Jumalale. Jeesus Kristus vabastab isiksuse ning individuaalsus muudetakse millekski muuks; muutvaks elemendiks on armastus, isiklik pühendumus Jeesusele. Armastus on oma isiksuse väljavalamine osaduses teise isiksusega.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Hoosea 12-14 ja UT: Ilmutuse 3