TÄIELIK ÜLEANDMINE
Peetrus hakkas talle rääkima: “Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle.” Markuse 10:28
Meie Issand vastab sellele Peetruse ütlusele, öeldes, et see üleandmine on “Minu pärast ja evangeeliumi pärast” (Markuse 10:29). See ei olnud sündinud selle pärast, mida jüngrid ise sellest võiksid saada. Ole valvas üleandmise suhtes, mida ajendab võimalik isiklik kasu. Näiteks: “Ma annan ennast Jumalale, sest ma tahan, et mind vabastataks patust ja tehtaks pühaks.” Patust vabanemine ja pühaduses kasvamine tuleneb õigest suhtest Jumalaga, kuid sedalaadi mõtlemisest tulenev üleandmine ei ole kindlasti ristiusu tõeline loomus. Enese Jumalale üleandmises ei tohikski olla isikliku kasu motiivi. Me oleme muutunud nii enesekeskseks, et läheme Jumala juurde vaid selleks, et Temalt midagi saada, mitte Jumala Enese pärast. See on, nagu ütleksime: “Ei, Issand, ma ei taha Sind; ma tahan ennast. Aga ma tahan, et Sa puhastaksid ja täidaksid mind oma Püha Vaimuga. Ma tahan olla nähtaval kohal Sinu vaateaknal, et võiksin öelda: “Seda on Jumal mulle teinud!”” Taevasse saamine, patust vabanemine ja Jumalale kasulikuks muutumine ei tohiks iial olla tõelise üleandmise kaalutlusteks. Ehtne ja täielik üleandmine on isiklik ülim eelistus Jeesusele Kristusele Endale.
Kuhu asetub Jeesus Kristus, kui muretseme oma loomulike suhete pärast? Enamik meist hülgab Ta selle ettekäändega: “Jah, Issand, ma kuulsin küll, et Sa mind kutsusid, aga mu perekond vajab mind ning mul on omad huvid. Ma lihtsalt ei saa kaugemale minna” (vaata Luuka 9:57-62 Ja kui nad olid sinna minemas, ütles teel keegi Temale: „Issand, ma tahan Sind järgida, kuhu Sa iganes lähed!” Jeesus ütles talle: „Rebastel on urud ja taeva lindudel on pesad, aga Inimese Pojal ei ole aset, kuhu Ta oma pea paneks.” Kellelegi teisele ütles Ta: „Järgi Mind!” Ent see ütles: „Issand, luba mul enne minna ja oma isa maha matta!” Aga Jeesus ütles talle: „Lase surnuil oma surnuid matta, sina aga mine ja kuuluta Jumala riiki!” Ja veel üks teine ütles: „Issand, ma tahan Sind järgida! Aga luba mul enne jätta jumalaga oma kodakondsed!” Aga Jeesus ütles talle: „Ükski, kes paneb oma käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile”). “Siis,” ütleb Jeesus, “ei saa sa olla Minu jünger” (vaata Luuka 14:26-33 „Kui keegi tuleb Minu juurde ja ei ole valmis loobuma oma isast ja emast ja naisest ja lastest ja vendadest ja õdedest ja veel pealegi oma elust, see ei saa olla Mu jünger. Ja kes ei kanna oma risti ega käi Minu järel, see ei saa olla Mu jünger. Sest kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arvuta kulu, kas tal on, mis vaja läheb teostamiseks? Et kui ta aluse on rajanud ega suuda lõpetada, kõik vaatajad ei hakkaks teda naerma, öeldes: See mees hakkas ehitama, aga ei suuda lõpule viia! Või milline kuningas, minnes sõtta võitlema teise kuningaga, ei istu enne maha ega pea nõu, kas ta võib minna kümne tuhandega selle vastu, kes kahekümne tuhandega ta peale tuleb? Kui mitte, eks ta läkita, kui teine alles kaugel on, ja palu rahu? Nõnda ka igaüks teie hulgast, kes ei loobu kõigest, mis tal on, ei saa olla Minu jünger).
Tõeline üleandmine läheb alati kaugemale loomulikust kiindumisest. Kui me ainult alistume, annab Jumal Iseennast, et hõlmata kõiki neid, kes on meie ümber, ja täita nende vajadusi, mida tekitas meie alistumine. Vaata ette, et sa ei jääks peatuma poolel teel enne enese täielikku üleandmist Jumalale. Enamikul meil on ainult aimus sellest, mida see tähendab, aga ei ole seda tõeliselt kunagi kogenud.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 5Moosese 17-19 ja UT: Markuse 14:1-25