KAS SA KUULAD JUMALAT?
Ja nad ütlesid Moosesele: “Räägi sina meiega, siis me kuulame! Ainult ärgu Jumal meiega rääkigu, et me ei sureks!” 2.Moosese 20:19
Me ei ole teadlikult ja sihilikult sõnakuulmatud Jumalale — me lihtsalt ei kuula Teda. Jumal on andnud meile oma käsud, ent meie ei pööra neile tähelepanu — mitte tahtlikult sõnakuulmatud olles, vaid seetõttu, et me ei armasta ega austa Teda tõeliselt. “Kui te Mind armastate, pidage Mu käske” (Johannese 14:15). Kui me kord taipame, et oleme pidevalt Jumala vastu lugupidamatust üles näidanud, täidab meid häbi ja alandus, et oleme Teda eimikski pannud.
“Räägi sina meiega…, aga ärgu Jumal rääkigu meiega…” Me näitame, kui vähe on meil armastust Jumala vastu, sellega, et eelistame kuulata pigem Tema sulaseid kui Teda ennast. Meile meeldib kuulata isiklikke tunnistusi, aga me ei taha, et Jumal Ise meiega räägiks. Miks me oleme nii hirmunud, kui Jumal Ise meiega rääkima peaks? Sest me teame, et kui Jumal räägib, peame kas tegema seda, mida Tema käsib, või ütlema Talle, et me pole nõus kuuletuma. Aga kui meiega räägib ainult mõni Jumala sulane, tunneme, et kuulekus ei ole kohustuslik. Me vastame: “Nojah, nõnda saad sina sellest aru, kuigi ma ei eita, et see, mis sa ütlesid, on tõenäoliselt Jumala tõde.”
Kas ma alandan Jumalat alatasa sellega, et eiran Teda, sellal kui Tema kohtleb mind ikka armastavalt oma lapsena? Kui ma kord lõpuks Teda kuulen, tuleb Temale kuhjatud alandus tagasi mu enda pea peale. Siis on mu vastus: “Issand, miks ma küll olin nii hoolimatu ja tõrges?” Nõnda juhtub see alati, kuni me ükskord Jumalat kuuleme. Aga meie tõelist rõõmu selle üle, et me lõpuks Teda kuuleme, rikub häbi, et meil selleks nii kaua aega on kulunud.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 3Moosese 14 ja UT: Matteuse 26:55-75