INIMLIK HEITUMINE JA ISIKLIK KASVAMINE
…kui Mooses oli suureks kasvanud… ta läks välja oma suguvendade juurde ja nägi nende teoorjust… 2.Moosese 2:11
Mooses nägi oma rahva rõhumist ja oli kindel, et tema ülesanne on nad vabastada, ning oma vaimu õiglases nördimuses hakkas ta nende kurnamise eest kätte tasuma. Pärast seda, kui ta oli andnud oma esimese hoobi Jumala ja õiguse nimel, lasi Jumal ajada Moosese kõledasse meeleheitesse, saates ta neljakümneks aastaks kõrbesse lambaid karjatama. Selle aja möödudes ilmus Jumal Moosesele ja käskis tal oma rahva Egiptusest välja tuua, Mooses aga vastas: “Kes olen mina… et võiksin minna…?” Algul oli Mooses mõistnud, et tema on mees, kes peab oma rahva vabastama, kuid kõigepealt pidi Jumal teda õpetama ja harjutama. Individuaalses plaanis oli tal olnud õigus, ent ta ei olnud sobiv mees selle töö jaoks, kuni ta polnud õppinud osadust Jumalaga.
Meil võib olla Jumala nägemus ja väga selge arusaamine sellest, mida Jumal tahab, ning me teeme selle asjaga juba algust, siis aga tuleb midagi võrdväärset neljakümne aastaga kõrbes, nagu oleks Jumal kõike seda täielikult eiranud; ning kui me oleme läbinisti heitunud, tuleb Jumal tagasi ja uuendab oma kutset; meie aga hakkame värisema ja ütleme: “Kes olen mina?” Me peame selgeks õppima Jumala esimese suure sammu: ““Ma Olen” on mind läkitanud teie juurde” (2. Moosese 3:14). Me peame õppima, et meie enese pingutus Jumala heaks on jultumus; meie individuaalsus peab lööma hõõguma isiklikus vahekorras Jumalaga, et Tema võiks tunda meist heameelt (vaata Matteuse 3:17 Ja Ma olen öelnud: Mina viin teid välja Egiptuse viletsusest kaananlaste, hetiitide, emorlaste, perislaste, hivvilaste ja jebuuslaste maale, maale, mis piima ja mett voolab). Me keskendume isiklikule arusaamale asjadest; meil on nägemus: “See on, mida Jumal tahab, et ma teeksin”, aga me ei ole õppinud Jumalaga ühte sammu käima. Kui sa oled praegu heitunud, ootab sind ees suur isiklik kasvamine.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Jesaja 50-52 ja UT: 1. Tessaloonika 1