MEELEVALD JA SÕLTUMATUS
Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Johannese 14:15
Issand ei sunni meid vägisi kuuletumisele; Ta ütleb meile väga tungivalt, mida me peaksime tegema, kuid ei lükka meid kunagi tagant. Me peame kuuletuma oma vaimu ühtsuse tõttu Temaga. Seepärast alustas meie Issand jüngrielust rääkides alati oma kõnelusi sõnaga “kui” — sa ei pea seda tegema, kui sa ei taha. “Kui keegi tahab käia Minu järel, siis ta salaku oma mina…” (Luuka 9:23), ta loovutagu Minule oma õigus iseenda peale. Issand ei räägi siin meie seisundist igavikus, vaid meie väärtusest Temale praeguses maailmas, seepärast kõlavadki Tema sõnad nii karmilt (vaata Luuka 14:26 Kui keegi tuleb Minu juurde ja ei ole valmis loobuma oma isast ja emast ja naisest ja lastest ja vendadest ja õdedest ja veel pealegi oma elust, see ei saa olla Mu jünger). Ära kunagi tõlgenda neid sõnu lahus Sellest, kes on nad kuuldavale toonud.
Issand ei sea mulle reegleid, aga oma standardi teeb Ta mulle väga selgeks. Ja kui mul on armastuse vahekord Temaga, siis teen kõhklematult seda, mis Ta mulle ütleb. Kui ma aga kõhklen, tähendab see, et ma armastan Tema kõrval kedagi teist, nimelt iseennast. Jeesus Kristus ei aita mul kuuletuda Temale, ma pean ise Talle kuuletuma; ja kui ma Talle kuuletun, täidan oma vaimulikku saatust. Minu isiklik elu võib kubiseda tühistest vahejuhtumitest, mis on täiesti tähelepandamatud ja tähtsusetud; ent kui ma kuuletun Jeesusele Kristusele “juhuslikes” olukordades, saavad neist vaatepilud, mille kaudu ma näen Jumala palet. Ning kui ma Jumalaga silmitsi seisan, avastan, et minu kuulekuse kaudu on tuhanded teised õnnistuse saanud. Kui Jumala lunastus kord inimhinges kuulekuse punkti jõuab, loob Ta alati midagi uut. Kui ma kuuletun Jeesusele Kristusele, pulbitseb Jumala lunastus minu kaudu teistegi eludesse, sest selle kuulekuse akti taga on Kõikväelise Jumala reaalsus.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Jeremija 33-35 ja UT: Tiituse 3