SÕLTUV JUMALA LIGIOLUST
…kes ootavad Issandat… käivad ega väsi. Jesaja 40:31
Käimine ei ole meie jaoks põnev, ometi on see kogu meie püsivuse ja kannatlikkuse proov. “Käimine ja mitte väsimine” on ülim võimalik tugevuse mõõt. Sõna “käimine” kasutatakse Piiblis inimese iseloomu väljendamiseks. “Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal, ja kaks tema jüngrit. Kui ta nägi Jeesust mööda minemas, ütles ta: “Ennäe, see on Jumala Tall”” (Johannese 1:35-36)! Piiblis ei ole midagi abstraktset ega ähmast; kõik on kujukas ja tõeline. Jumal ei ütle: “Ole vaimulik!”, vaid Ta ütleb: “…käi Minu palge ees…” (1. Moosese 17:1).
Kui oleme kas füüsiliselt või hingeliselt ebaterves seisundis, siis otsime alati elust närvikõdi. Füüsilises elus toob see kaasa Püha Vaimu võltsimine; hingelises elus toob see kaasa kinnisideed ja kõlbluse hävimise; ning vaimulikus elus, kui me ajame taga üksnes põnevust ja tahame tõusta “tiibadega üles nagu kotkad” (Jesaja 40:31), on tulemuseks meie vaimulikkuse hävimine.
Jumala ligiolu tõelisuse omamine ei sõltu sellest, kas me oleme mingis kindlas olukorras või kohas, see sõltub ainult meie otsusest hoida pidevalt Issandat oma silme ees. Probleemid tekivad siis, kui me keeldume usaldamast täielikult Tema ligiolu tõelisust. Psalmisti kogemus — “…me ei karda, kui ka…” (Psalm 46:3) — saab ka meie omaks, kui me juurdume Jumala ligiolu tõesse, mis ei tähenda lihtsalt sellest teadlik olemist, vaid selle reaalsuse mõistmist. Siis hüüame korraga: “Ta on ju kogu aeg siin olnud!”
Meie elu kriitilistel hetkedel on vaja küsida Jumalalt juhatust, kuid me ei tohiks aina korrutada: “Issand, juhi mind ometi selles ja teises asjas!” Muidugi teeb Ta seda, ja õigupoolest teeb Ta seda juba praegu! Kui meie igapäevased otsused ei ole kooskõlas Tema tahtega, tungib Ta neist läbi ja toob meie vaimu tõkestatuse tunde. Siis peame vait jäädes Tema ligiolu juhatust otsima.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Psalmid 31-33 ja UT: Apostlite 21:15-40