SAMASTUNUD VÕI LIHTSALT HUVITATUD?
Ma olen ühes Kristusega risti löödud. Galaatia 2:20
Meil kõigil on möödapääsmatu vaimulik vajadus kirjutada alla oma patuloomuse surmatunnistusele. Ma pean võtma oma emotsionaalsed arvamused ja intellektuaalsed uskumused ning olema nõus muutma nad kõlbeliseks kohtuotsuseks patuloomuse vastu, see tähendab, kõigi eneseõiguse pretensioonide vastu. Paulus ütles: “Ma olen ühes Kristusega risti löödud…” Ta ei öelnud: “Ma olen kindlalt otsustanud matkida Jeesust Kristust” või “Ma tõesti üritan järgida Teda”, vaid: “Ma olen samastunud Temaga Tema surmas.” Kui ma jõuan sellele kõlbelisele otsusele ja toimin selle põhjal, siis saavutatakse minus kõik see, mida Kristus saavutas minu jaoks ristil. Minu tagasihoidmatu enese pühendamine Jumalale annab Pühale Vaimule võimaluse kinkida mulle Jeesuse Kristuse pühadus.
“…nüüd ei ela enam mina…” Minu isikupära säilib, kuid minu elu peamine motivatsioon ning mind valitsev loomus on täielikult muutunud. Mul on seesama inimkeha, kuid hävinud on vana saatanlik õigus iseenesele.
“…ning elu, mida ma nüüd lihas elan”, mitte elu, mida ma igatsen elada või isegi palun, et ma võiksin elada, vaid elu, mida ma elan nüüd oma surelikus lihas — elu, mida ka teised näevad, “seda elan ma usust Jumala Pojasse…”. See usk ei olnud Pauluse enda usk Jeesusesse Kristusesse, vaid usk, mille Jumala Poeg oli talle andnud (vaata Efesose 2:8 Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu ja see pole teist enestest, see on Jumala and). See ei ole enam usk ususse, vaid usk, mis ületab kõiki kujuteldavaid piire — usk, mis tuleb üksnes Jumala Pojast.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Joosua 4-6 ja UT: Luuka 2:1-24