VALGUS, MIS KUSTUB
Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust… 2.Korintose 3:18
Jumala sulane peab seisma nii väga üksi, et ta isegi ei taipa, et ta on üksi. Kristlase elu varajastes staadiumides tuleb pettumusi — inimesed, kes olid valguseks, kustuvad võbinal, ja need, kes seisid enne koos meiega, pöörduvad ära. Me peame sellega niivõrd harjuma, et me isegi ei taipa oma üksiolekut. Paulus ütles: “Siis ei seisnud keegi mu kõrval, vaid kõik jätsid mu maha… Aga Issand seisis mu kõrval ja tegi mu vägevaks…” (2. Timoteose 4:16-17). Me ei pea ehitama oma usku mitte kahaneva valguse allikaile, vaid Valgusele, mis ei kustu iial. Kui olulised inimesed lahkuvad, oleme kurvad, siis aga näeme, nad pididki minema, et meile jääks teha vaid üht — vaadata ise Jumala palgesse.
Ära lase millelgi takistada sind vaatamast siiralt Jumala palgesse iseenda ja oma õpetuse suhtes. Ja iga kord, kui sa jutlustad, vaata esmalt Jumala palgesse, siis püsib kirkus läbinisti. Kristlik tööline on inimene, kes pidevalt vaatab Jumala palgesse ning läheb siis, et rääkida ka teistele. Kristuse teenistust iseloomustab püsiv kirkus, millest tööline pole üldse teadlik — “…Mooses ise ei teadnudki, et ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Issandaga” (2. Moosese 34:29).
Meid pole kunagi kutsutud näitama avalikult oma kahtlusi ega väljendama oma elu varjatud rõõme Jumalaga. Töölise elu saladus on see, et ta püsib kooskõlas Jumalaga kogu aja.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 2.Saamueli 4-6 ja UT: Luuka 18:18-43