VAIMULIKU JÄRJEKINDLUSE SALADUS
Aga mulle olgu olemata, et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle. Galaatia 6:14
Alguses, kui inimene uuesti sünnib, kaotab ta järjekindluse. Temas on teatud hulk seosetuid emotsioone ja väliste asjade seisundeid. Apostel Paulus omas tugevat ja toekat sisemist järjekindlust, seepärast võis ta lasta oma välisel elul muutuda omasoodu, ilma et see oleks saanud teda häirida, sest ta oli sügavasti juurdunud Jumalasse. Enamik meist ei ole vaimulikult järjekindlad, sest meile valmistab suuremat muret väline järjekindlus. Paulus elas keldris, sellal kui ta kriitikud elasid asjade välise poole ülakorrusel, ning need kaks on teineteisest mõõtmatult kaugel. Pauluse järjekindlus avaldus kõige põhilisemas. Tema järjekindluse suur alus oli Jumala valu maailma lunastamisel, see tähendab Jeesuse Kristuse ristisurm.
Korda enesele taas, mida sa usud, ja siis kaota sellest nii palju kui võimalik, ning mine tagasi Kristuse risti aluskalju juurde. Välises ajaloos on ristisurm lõputult väikese tähtsusega; Piibli vaatepunktist on ta olulisem kui kõik maailma impeeriumid kokku. Kui me enne sõna kuulutamist enam ei mõtle ristisurma tragöödiale, ei kanna meie kuulutus mingit vilja. See ei anna edasi Jumala energiat inimesele; see võib olla huvitav, kuid tal puudub vägi. Ent kuuluta Kristuse risti ja Jumala energia vallandub. “…siis oli Jumala hea nõu jutluse „rumaluse” kaudu päästa need, kes usuvad. … meie aga kuulutame ristilöödud Kristust…” (1. Korintose 1:21, 23).
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Hesekieli 34,35 ja UT: 1. Peetruse 2