MÕTLE NII, NAGU ÕPETAS JEESUS
…palvetage lakkamatult… 1.Tessaloonika 5:17
Me mõtleme palvest õigesti või valesti vastavalt meie mõistuslikule arusaamale sellest. Õige arusaam on mõelda palvest kui õhust meie kopsudes ja verest meie südames. Veri voolab “lakkamatult” ja hingamine jätkub “lakkamatult”; me ei ole sellest teadlikud, kuid see jätkub alati. Samuti ei ole me alati teadlikud sellest, kuidas Jeesus hoiab meid täiuslikus ühtsuses Jumalaga, aga kui me Talle kuuletume, teeb Ta seda alati. Palve ei ole harjutus, see on elu. Hoidu kõigest, mis peatab palvete hüüdmist. “Palvetage lakkamatult…” — säilita lapselik harjumus, kus palve purskab sinu südamest Jumala poole kogu aeg.
Jeesus ei maininud kunagi vastamata palvet, Tal oli piiritu kindlus, et palvele vastatakse alati. Kas meil on Jumala Vaimu läbi see sõnulseletamatu kindlus, mida Jeesus palve suhtes omas, või mõtleme aegadele, mil näis, et Jumal ei vasta palvele? “Igaüks, kes palub, see saab…” (Matteuse 7:8). Siiski ütleme meie: “Aga… aga…” Jumal vastab palvele kõige paremal viisil — mitte mõnikord, vaid alati, kuigi vastus ei pruugi selles valdkonnas otsekohe ilmneda, kus me seda näha tahame. Kas me ootame, et Jumal vastaks palvele?
Meie oht on selles, et me tahame lahjendada Jeesuse sõnu, sobitada nende tähendust tavamõistuse arusaamadega; kui Ta sõnad oleksid üksnes tavamõistusest, ei oleks nad Tema ütlemise väärt. Asjad, mida Jeesus ütles palve kohta, on üleloomulikud ilmutused.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 1.Aja 17-19 ja UT: Johannese 10:1-21