KUIDAS VÕIB KEEGI OLLA NII RUMAL!
Kes sa oled, Issand? Apostlite 26:15
“Nõnda rääkis Issand mulle tugeva käega…” (Jesaja 8:11, ingl. tõlke järgi). Kui me Issand räägib, pole pääsu. Ta tuleb alati, kasutades oma meelevalda ning vallutades meie arusaamist. Kas Jumala hääl on kostnud sulle vahetult? Kui on, siis ei saa sa ajada millegagi segi seda lähedaselt nõudlikku tooni, millega Ta sind kõnetab. Jumal kõneleb keeles, mida sa kõige paremini tunned — mitte su kõrvade, vaid su olukordade kaudu.
Jumal peab hävitama meie jonnaka usalduse meie veendumuste vastu. Me ütleme: “Ma tean, et see on, mida ma peaksin tegema” — ja äkitselt räägib Jumala hääl meid vastupandamatult allutades ja paljastades meile meie rumaluse sügavust. Me ilmutame oma rumalust Tema suhtes sellega, kuidas me Teda teenime. Me teenime Jeesust meelsuses, mis ei tule Temast, ja haavame Teda, püüdes Teda kaitsta. Me surume läbi Tema tõdesid kuradi meelsuses, meie sõnad kõlavad küll õiged, kuid meelsus on vaenlase oma. “Ta noomis neid ja ütles: “Te ei tea, millisest vaimust te olete”” (Luuka 9:55). Meie Issanda Vaimu Tema jüngrites kirjeldatakse 1. Korintose 13. peatükis.
Kas ma olen kiusanud taga Jeesust oma innuka veendumusega teenida Teda omal viisil? Kui ma tunnen, et olen täitnud oma kohust, ent ometi Teda seeläbi haavanud, siis võin olla kindel, et see ei olnud minu kohus. Minu oma viis ei ole mitte viljelda leebet ja tasast vaimu, vaid eneserahuldamise vaimu. Me eeldame, et kõik, mis on ebameeldiv, on meie kohus! Kas on see midagi Issanda Vaimu sarnast — “Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega…” (Psalm 40:9).
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: 2Moosese 19-21 ja UT: Matteuse 20:1-16