KUTSETEADLIKKUS
…kuna see kohustus on pandud mu peale, ja häda mulle, kui ma evangeeliumi ei kuuluta! 1.Korintose 9:16
Meil on kalduvus unustada Jumala sügavalt vaimulikku ja üleloomulikku puudutust. Kui sa suudad täpselt öelda, kus sa olid siis, kui parasjagu said Jumala kutse ning suudad seda täielikult selgitada, siis ma kahtlen, kas sind on ikka tõesti kutsutud. Jumala kutse ei tule nõnda; see on palju üleloomulikum. Inimese elus võib kutsest arusaamine tulla nagu piksekärgatus või selguda pikkamisi. Ent ükskõik kui ruttu või aeglaselt see arusaamine ka ei tule, kaasneb sellega alati üleloomuliku puudutus — midagi väljendamatut, mis tekitab omamoodi “hiilguse”. Äkiline teadlikkus sellest arvestamatust, üleloomulikust, üllatavast kutsest võib murda läbi igal hetkel — “Mina olen valinud teid…” (Johannese 15:16). Jumala kutsel ei ole midagi pistmist päästmise ja pühitsusega. Sind ei ole kutsutud kuulutama evangeeliumi sellepärast, et sa oled pühitsetud; kutse evangeeliumi kuulutamiseks on sootuks erinev. Paulus kirjeldab seda kohustusena, mis on pandud tema peale.
Kui sa oled eiranud Jumala üleloomulikku kutset ja sellega Ta oma elust kõrvaldanud, vaata oma olukord uuesti läbi. Vaata, kus sa oled asetanud oma arusaamad teenimisest või oma konkreetsed võimed ettepoole Jumala kutsest. Paulus ütles: “…häda mulle, kui ma evangeeliumi ei kuuluta!” Ta oli saanud teadlikuks Jumala kutsest, ning tema kohustus kuulutada evangeeliumi oli nii tugev, et miski muu ei saanud enam ta jõudu enesele nõutada.
Kui mees või naine on Jumalast kutsutud, pole tähtis, kui raske on ta olukord. Jumal dirigeerib kõik jõud lõppeks oma eesmärgi suunas toimima. Kui sa Tema eesmärgiga samas suunas lähed, juhib Ta mitte ainult sinu teadvusetasandi, vaid ka kõik sinu elu sügavamad tasandid täiuslikku harmooniasse.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Jesaja 16-18 ja UT: Efesose 1