“KUI SA OLEKSID TEADNUD!”
Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus. Luuka 19:42
Jeesus sõitis võidukalt Jeruusalemma ja kogu linn oli kihevil, kuid seal valitses üks võõras jumal — variseride uhkus. See oli jumal, mis näis usklik ja õige, kuid Jeesus võrdles teda “lubjatud haudadega, mis väljastpoolt paistavad küll nägusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roisku” (Matteuse 23:27).
Mis pimestab sind Jumala rahu suhtes “selsinasel päeval”? On sul mõni võõras jumal — mitte mingi vastik koletis, vaid ehk mõni ebapüha loomus, mis valitseb sinu elu? Jumal on mind rohkem kui ühel korral vastandanud võõra jumalaga minu elus, ja ma teadsin, et oleksin pidanud sellest loobuma, kuid ei teinud seda. Pääsesin kriisist “üle noatera”, ja leidsin, et olen ikka veel selle võõra jumala võimu all. Olen pime asjade suhtes, mida on vaja mu rahuks. On hirmus, et me võiksime olla paigas, kus Jumala Vaim saaks meis täiesti takistamatult tegutseda, ja siiski teeme asjad aina hullemaks, suurendades oma süüd Jumala silmis.
“Kui sa oleksid teadnud…” Jumala sõnad lõikavad siin otse südamesse, nende taga on Jeesuse pisarad. Need sõnad viitavad meie vastutusele meie endi eksimuste eest. Jumal peab meid vastutavaks selle eest, mida me keeldume nägemast või ei suuda näha oma patu tõttu. Ja “nüüd on see sinu silmade eest peidus”, sest sa pole kunagi loovutanud oma loomust täielikult Temale. Kui sügav, kui põhjatu kurbus selle pärast, mis oleks võinud olla! Jumal ei ava enam iial uksi, mis on pandud kinni. Jumal avab teisi uksi, kuid Ta ka meenutab meile, et on uksi, mis me oleme ise sulgenud — uksi, mida ei oleks pruukinud sulgeda ja meeli, mida ei oleks pruukinud reostada. Ära kunagi karda, kui Jumal sulle minevikku meenutab. Las mälu näitab sulle kõike elavana. Ta on Jumala teener, kes toob sulle noomitust, karistust ja kurbust. Jumal teeb sellest, mis oleks võinud olla, imelise õppetunni tuleviku tarvis.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Kohtumõistjate 10,11 ja UT: Luuka 9:1-36