“MINU RÕÕM… TEIE RÕÕM”
Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks. Johannese 15:11
Mis oli Jeesuse rõõm? Rõõmu ei tohiks ajada segi õnnetundega. Õigupoolest on see solvang Jeesusele, kui kasutame seoses Temaga sõna “õnnelikkus”. Jeesuse rõõm oli Ta täielik enese loovutamine ja ohverdamine Isale — rõõm selle tegemisest, mida Isa Teda tegema oli saatnud — “kes risti kannatas Temale etteseatud rõõmu eest…” (Heebrea 12:2; ingliskeelsest tõlkest võib aru saada ka: “kannatas risti Talle seatud rõõmuna”). “Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega…” (Psalm 40:9). Jeesus palvetas, et meie rõõm täieneks pidevalt, kuni see saab Tema omaga samaks rõõmuks. Kas ma olen lasknud Jeesusel Kristusel tutvustada mulle seda rõõmu?
Täisväärtusliku ja ülevoolava elu elamine ei seisne kehalises tervises, elutingimustes ega isegi mitte Jumala töö edukuse nägemises, vaid täiuslikus Jumala mõistmises, ning samasuguses osaduses ja ühtsuses Temaga, mida omas Jeesus. Ent esimene asi, mis seda rõõmu takistab, on varjatud ärrituvus, mis tuleneb liigsest mõtlemisest oma olukordadele. Jeesus ütles: “…selle maailma mured… lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks” (Markuse 4:19). Ning enne kui me arugi saame, mis on juhtunud, oleme oma murede vangis. Kõik see, mis Jumal meie heaks on teinud, pole muud kui lävepakk — Tema tahab, et me tuleksime paika, kus me oleme Tema tunnistajad, ning kuulutaksime, kes on Jeesus.
Sea korda oma suhe Jumalaga, leia sealt oma rõõm ning siis voolavad sinust elava vee jõed (Johannese 7:38). Ole allikas, mille kaudu Jeesus saab lasta voolata oma “elaval veel”. Ära ole enam silmakirjalik ja uhke, ainult iseennast silmas pidav, ning ela oma elu, mis on “ühes Kristusega varjul Jumalas” (Kolossa 3:3). Inimene, kel on õige vahekord Jumalaga, elab sama loomulikult, nagu toimub hingamine, ükskõik kuhu ta ka ei läheks. Kõige suuremaks õnnistuseks on sulle olnud nende inimeste elud, kes ise ei teadnud, et nad on õnnistuseks.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Psalmid 145-147 ja UT: 1. Korintose 11:1-15