USUPROOV
…kui teil oleks usku sinepiivakese võrra… Matteuse 17:20
Meil on arusaam, et Jumal autasustab meid usu eest, ning esialgu võibki see nii olla; aga me ei pälvi usuga midagi — usk seab meid õigesse vahekorda Jumalaga ning annab Jumalale Tema võimaluse. Kui oled püha inimene, peab Jumal tihtipeale sinu kogemusel jalad alt ära lööma, selleks, et saaksid ühendust Jumalaga. Jumal tahab, et sa mõistaksid: tegemist on usueluga, mitte Tema õnnistusi sentimentaalselt nautiva eluga. Sinu usuelu algus oli kitsas ja jõuline; selle keskmeks oli pisike kogemuse-päikeselaik, mis sisaldas niisama palju meeleerutust kui usku, see oli küllastunud mahedast valgusest; siis võttis Jumal tajutavad õnnistused ära, et õpetada sind usus käima. Praegu oled sa Talle palju väärtuslikum kui oma tajutava rõõmu ja tunnistamiselevuse päevil.
Usk nõuab juba loomu poolest järelekatsumist, ning tõeline usukatsumus ei seisne mitte selles, et meil on raske Jumalat usaldada, vaid et Jumala iseloom peab meie südames täielikult selginema. Et usk tõeliselt toimiks, peab ta tegema läbi katkematu eraldatuse perioode. Ära iial aja segamini usukatsumust tavaliste eluhoopidega — suur osa sellest, mida me nimetame usukatsumuseks, on elus olemise vältimatu tagajärg. Piibellik usk on usk Jumalasse, hoolimata kõigest, mis Jumalale vastu räägib — “Mina jään ustavaks Jumala iseloomule, ükskõik mida Ta teeb!” “Vaata, kui Ta mind peaks ära tapma, siiski tahan ma Tema peale loota” (Iiobi 13:15 1739. a tõlke järgi). See on ülim usutunnistus Piiblis.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Jeremija 29,30 ja UT: Tiituse 1