ALLAKÄIGU-LOOMUS
Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud. Rooma 5:12
Piiblis ei öelda, nagu oleks Jumal karistanud inimsugu ühe inimese patu pärast; vaid et eelsoodumus patule, nimelt oma õiguse taotlemine, tuli inimsoo sekka ühe inimese kaudu, ning et üks teine Inimene võttis inimsoo patu enese peale ja kaotas selle — mis on lõputult sügavam ilmutus (vaata Heebrea 9:26 sest muidu oleks Ta pidanud mitu korda kannatama maailma rajamisest alates, aga nüüd on Ta maailmaajastute lõpul ühe korra ilmunud, et oma ohvriga tühistada patt). Patukalduvus ei ole mitte ebakõlbelisus ja kurja tegemine, vaid kalduvus eneseteostamisele, mis sunnib meid ütlema: “Ma olen iseenda jumal!” See loomus võib avalduda sündsas kõlbluses või ebasündsas kõlbluses, aga selle alus on alati üks — soov rakendada õigust iseenda peale. Kui meie Issand kohtas inimesi, kelles valitsesid kõik kurjuse jõud, või inimesi, kes elasid puhtalt, kõlbeliselt ja ausalt, ei pööranud Ta vähimatki tähelepanu esimeste kõlbelisele mandumisele või teiste kõlbelistele saavutustele. Tema vaatas midagi, mis jääb meile nähtamatuks, nimelt inimese loomust (vaata Johannese 2:25 ega olnud Tal tarvis, et keegi oleks andnud tunnistust kellegi inimese kohta, sest Ta Ise teadis, mis on inimeses).
Patt on miski, millega ma siia ilma sünnin ning mida ma ei saa muuta — vaid Jumal muudab pattu lunastuse läbi. Jeesuse Kristuse ristisurma läbi lunastas Jumal terve inimsoo hukatuse võimalusest päritud patuloomuse kaudu. Jumal ei süüdista ega mõista mind hukka selle pärast, et mul on patuloomus; kui ma aga mõistan, et Jeesus Kristus on tulnud mind sellest vabastama, kuid siiski keeldun, olen ma sellest hetkest peale märgitud hukatuse pitseriga. “Ent kohus” — (kriitiline hetk) — “on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust…” (Johannese 3:19).
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Jesaja 31-33 ja UT: Filippi 1