MEELEPARANDUS
Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks. 2.Korintose 7:10
Patutundmist kujutavad kõige paremini sõnad:
“Mu patud, patud, minu Päästja,
nii kurvalt langevad Su peale.”
Patutunnetus on üks haruldasemaid asju, mis inimest tabab. See on Jumala mõistmise lävi. Jeesus Kristus ütles, et kui Püha Vaim tuleb, toob Ta patutundmise, ning kui Püha Vaim inimese südametunnistuse üles äratab ja ta Jumala lähedusse toob, siis ei vaeva inimest enam tema suhe teiste inimestega, vaid ta suhe Jumalaga — “Üksnes Sinu vastu olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha Sinu silmis” (Psalm 51:6). Patutundmise, andestuse ja pühaduse imed on nii tihedasti läbi põimunud, et vaid inimene, kellele on andestatud, saab olla püha. Ta tõestab seda, et on saanud andeks, olles Jumala armu läbi vastupidine sellele, mis ta oli enne. Meeleparandus toob inimese alati samasse punkti: ma olen pattu teinud. Kõige kindlam märk Jumala tegutsemisest ongi, kui inimene seda ütleb ja ka tõsiselt mõtleb. Kui ta ütleb midagi vähemat, on tegemist vaid kahetsusega tehtud möödalaskmiste pärast, mis käib koos tülgastusega enese suhtes.
Tee Jumala riiki läheb läbi lõikava meeleparandusvalu, mis lõhub inimese lugupeetava headuse; seejärel hakkab Püha Vaim, kes seda valu tekitab, moodustama inimese elus Jumala Poega. Uus elu avaldab end teadlikus meeleparanduses ja ebateadlikus pühaduses, mitte kunagi vastupidi. Ristiusu aluspõhi on meeleparandus. Rangelt võttes ei saa inimene ise meelt parandada, siis kui ta heaks arvab; meeleparandus on Jumala and. Vanaaja puritaanid palusid “pisarate anni” saamiseks. Kui sa iganes peaksid unustama meeleparanduse voorused, oled kohe pimeduses. Uuri ennast ning vaata, kas sa oled unustanud, kuidas kurvastada oma vigade pärast.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Taanieli 9,10 ja UT: 2. Johannese 1