USK JA KOGEMUS
…ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. Galaatia 2:20
Me peame võitlema läbi oma tujude täieliku pühendumiseni Issandale Jeesusele, peame murdma välja oma kogemusenurgakesest ennastunustavasse andumusse Temale. Mõtle sellele, mida ütleb Uus Testament Jeesuse Kristuse olemuse kohta, ning mõtle siis oma põlastusväärselt armetule usule — “Seda ja teist asja ei ole mina veel kogenud!” Mõtle sellele, mida väidab usk Jeesusesse Kristusesse — et Ta võib tuua meid Jumala trooni ette veatuna, kirjeldamatult puhtana, täielikult parandatuna ja sügavalt õigeksmõistetuna. Püsi täielikus, ülistavas usus Temasse, “kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ja õigsuseks ja pühitsuseks ja lunastuseks” (1. Korintose 1:30). Kuidas me võime rääkida ohvri toomisest Jumala Pojale! Me oleme ise päästetud põrgust ja hukatusest, ning siis räägime veel ohvrite toomisest!
Peame pidevalt koondama oma usu Jeesusesse Kristusesse — mitte palvekoosoleku Kristusesse ega raamatute Kristusesse, vaid Uue Testamendi Jeesusesse Kristusesse, kes on lihaks sündinud Jumal ning kelle jalge ette peaksime langema maha nagu surnud. Me peame uskuma Sellesse, kellest meie päästekogemus on lähtunud. Jeesus Kristus tahab, et me ennast unustades täielikult Talle pühenduksime. Jeesust Kristust ei saa me iialgi kogeda ega hoida Teda ainult oma südames otsekui ehtelaegas, vaid me usk peab olema rajatud tugevale ja rõhulisele usaldusele Tema vastu.
Just sellega seoses mõistame Püha Vaimu leppimatut kannatamatust uskmatuse suhtes. Kõik meie hirmud on kurjast, ning me tunneme hirmu sellepärast, et me ei ole toitnud oma usku. Kuidas võib keegi, kes on samastunud Jeesuse Kristusega, kannatada kahtluste või kartuste küüsis! Tema elu peaks olema üleni ohjeldamatu, võidurõõmsa usu kiidulaul.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Hesekieli 4-6 ja UT: Heebrea 10:1-23