KUS LAHINGUD KAOTATAKSE VÕI VÕIDETAKSE
Kui sa, Iisrael, pöördud… ütleb Issand… Jeremija 4:1
Lahingud kaotatakse või võidetakse eelkõige inimese tahte varjatud soppides Jumala ees, mitte välismaailmas. Jumala Vaim saab mu kätte ning ma olen sunnitud jääma Jumalaga üksi ja võitlema oma lahingu lõpuni Jumala ees. Kuni see nii ei ole toimunud, saan ma iga kord lüüa. Lahing võib võtta aega minuti või aasta — see sõltub minust, mitte Jumalast; kuid see tuleb võidelda lõpuni üksi Jumala ees ning ma pean kindla meelega läbima loobumise põrgu Tema ees. Mitte miski ei oma võimu inimese üle, kes on võidelnud lõpuni võitluse Jumala ees ning võitnud.
Kui ütlen: “Ma ootan, kuni ma vastavasse olukorda satun, ning panen siis Jumala proovile”, siis leian, et ma ei saa seda teha. Ma pean lahendama selle asja iseenda ja Jumala vahel oma hinge salapaikades, kuhu ei saa tikkuda ükski võõras, ning siis võin ma minna välja kindlana, et olen lahingu võitnud. Jäta see asi oma hinges lahendamata, ning häda, viletsus ja segadus tabavad sind kindlalt nagu Jumala korraldus. Kaotuse põhjuseks on, et ma püüan saavutada võitu esmalt välismaailmas. Jää üksi koos Jumalaga, võitle lõpuni Tema ees, lahenda see küsimus sealsamas alatiseks.
Inimestega tegelemisel tuleks alati püüda tuua nad silmitsi oma tahte küsimusega. Just siit algab alistumine Jumalale. Aeg-ajalt, mitte sageli, aga mõnikord, juhatab Jumal meid haripunkti. See on meie elu suur teelahe; siitpeale muutub meie elu kristlasena kas üha loiumaks ja kasutumaks, või süttime üha enam põlema Jumala kirkuseks — andes ülima endast Tema austuseks.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Sakarja 4-6 ja UT: Ilmutuse 18