VABADUSSE VÕITLEMINE
Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad. Johannese 8:36
Kui jääb alles pisutki isiklikku uhkust, ütleb see alati: “Ma ei saa.” Meie isiksus aga ei ütle kunagi: “Ma ei saa”, vaid ta lihtsalt üha imab ümbritsevat enesesse. Isiksus tahab alati üha rohkem ja rohkem. Nii me oleme ehitatud. Meid on kujundatud mahutama väga palju Jumalat; ning patt ja enesega arvestamine on asjad, mis ei lase meil jõuda Jumala juurde. Jumal vabastab meid patust, aga me peame ise vabastama end enesega arvestamisest, see tähendab andma oma loomuliku elu Jumalale ning tooma seda ohvriks, kuni see kuulekuse läbi muutub vaimulikuks eluks.
Jumal ei pööra mingit tähelepanu meie loomulikule individuaalsusele meie vaimuliku elu arengus. Tema käsud lähevad risti ja põiki üle meie loomuliku elu, ning me peame hoolitsema selle eest, et me igati Jumalale kaasa aitaksime, mitte ei seisaks Talle vastu ega ütleks: “Seda ma küll teha ei saa.” Jumal ei alluta meid korrale, me peame ise ennast allutama. Jumal ei “võta vangi Kristuse sõnakuulmisesse kõik mõtted”, me peame seda ise tegema. Ära ütle: “Oh, Issand, ma kannatan eksimõtete käes.” Ära kannata eksimõtete käes! Lakka kuulamast oma individuaalsuse võimutsemist ning vabane Jumala inimeseks.
“Kui nüüd Poeg teid vabastab…” Ära pane “Poja” asemele sõna “Päästja”. Päästja vabastab meid patust; siin aga räägitakse vabadusest, mis tuleb Poja läbi. Seda peab silmas ka Paulus kirjas Galaatia 2:20 — “Ma olen risti löödud koos Kristusega” — tema loomupärane individuaalsus on murtud ja tema isiksus on ühendatud Issandaga, mitte sulatatud sellesse, vaid ühendatud. “…siis olete tõepoolest vabad”, olemuslikult vabad, sisemiselt vabad. Me peame tähtsaks energilisust, selle asemel et suunata oma energia samastumisele Jeesusega.
Soovitatav Piibli lugemine täna :
VT: Hesekieli 17-19 ja UT: Heebrea 13